Stuudio „Eesti Joonisfilm“ olemasolu võiks pidada ühtaegu nii põhjuseks  kui tagajärjeks. Tagajärjena kannab stuudio Eestis joonisanimatsiooniga tegelemise kauaaegset kogemust olles samas tänase eesti animatsiooni ainulaadsuse üks olulisemaid põhjustajaid.

Asutatud 22. detsembril 1993
Kui riigiettevõtte „Tallinnfilm“, mille koosseisus seni tegutseti Moskvast tuleneva riikliku tausta kaotas (Eesti taasiseseisvus 1991) oli kriitilisel hetkel loogiliseks sammuks jätkata sõltumatu erastuudiona.

Püsikooseisuliselt töötavad stuudios spetsialistid-teostajad: animaatorid, ümberjoonistajad, värvijad, tegutseb 3D-animatsiooni osakond. Filmide loomingulised grupid moodustakse igale filmile eraldi lepingu alusel.

Eelkäijad
Eesti Joonisfilmil on kaudseid ja otseseid eelkäijaid Eesti filmiajaloos:
1931
– „Kutsu Juku seiklusi“ . Helindatud must-valge grotesk. Autorid Voldemar Päts, Elmar Janimägi ja Aleksander Teppor. Peetakse mitte niivõrd Eesti algupärase animatsiooni sünnihetkeks kuivõrd laiematele standarditele avatud ettevõtlikkuse näiteks tollases Eestis.
1947 – 1958
- „Tallinnfilmi“ tiitrite animatsiooniosakond. Siin töötas tervelt üksteist aastat Elbert Tuganov enne kui Eesti esimese animastuudio – „Tallinnfilmi“ nukufilmi asutas. Esimese nukufilmi „Peetrikese unenäod“ (1958)  juures töötas kunstnikuna juba ka Rein Raamat, „Tallinnfilmi“ tulevase joonisfilmi stuudio looja.
1964 – 1970
- kolm animalugu N-liidulisele satiirile „Süütenöör“, animeeritud reklaamid Eesti Reklaamfilmile, kaks joonisfilmi Eesti Telefilmile. Autorid Kalju Kurepõld, Ants Looman, Ants Kivirähk ja Jaak Palmiste.
1971 – 1994

- „Tallinnfilmi“ joonisfilmi stuudio. Asutaja ja juhtrežissöör Rein Raamat. Esimesed Eesti
joonisfilmid „Veekandja“ ja „Vari ja tee“ (1971, kunstnik Rein Raidme). Stuudio tuumikautoriteks kujunesid Rein Raamat, Avo Paistik ja Priit Pärn.
Rahvusvahelise tunnustuseni jõuab Eesti joonisfilm Rein Raamatu filmidega „Lend“ (1973, kunstnik Aili Vint) ja „Kütt“ (1976, kunstnik Rein Tammik). Raamatu kaalukamateks töödeks jäävad „Suur Tõll“ (1980, kunstnik Jüri Arrak)  ja  „Põrgu“ (1983, kunstnik Eduard Wiiralt). Rahvusvaheliselt tuntuim ja pärjatuim eesti filmitegija on Priit Pärn. Pärna sel perioodil enim auhinnatud filmid on „Eine murul“ (1987) ja „1895“ (1995 koos Janno Põldmaga).
Tuumiku kõrval said oma esimesed joonisfilmid teha Ando Keskküla, Rein Tammik, Peep Pedmanson, Leo Lätti, Heiki Ernits, Valter Uusberg, Mati Kütt, Riho Unt, Airi Eras.

Eesti Joonisfilm täna
Eesti Joonisfilmi kogemused ja ambitsioonid lubavad loomingulistele valikutele seada tingimuseks avatuse ja nõudlikkuse. Tegutsetakse kahel suunal –  kitsamale vaatajaskonnale mõistetavate unikaalsete autori- ehk festivalifilmide ja  laiale auditooriumile mõeldud kvaliteetsete (vägivallatute)  koguperefilmide tegemisega. Omanike hinnangul on stuudio toodangus need suunad tasakaalus.

Mõlemas liinis on Eesti Joonisfilm rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Stuudio autorid Priit ja Olga Pärn, Ülo Pikkov, Priit Tender, Kaspar Jansis kuuluvad oma töödega rahvusvahelisse animakogukonda. Neile on iseloomulik karikatuuri, absurdihuumori ja mõistuspärasuse koostoime ning mägulisus, isiklikkus ja mitmeplaanilisus lugude jutustamisel (Chis J. Robinson)

Eesti Joonisfilmis aastal 2000 valminud laste ja kogupere Lotte-sarja esimese osa – „Lotte reis lõunamaale“ (müüdi 30 maale Euroopasse, Aasiasse ja Lõuna-Ameerikasse) pani aluse Lotte-vaimule, mida on  autorid Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk täpsustanud ja edasi arendanud sarja uutes osades. Nad on leiutanud suveräänse omapärase stiili, rikkaliku pildi ja hea moraaliga keskkonna, mis erinevalt peavoolu meelelahutusest, mis tihtilugu tegevust vägivallaga tuunib pakub üllatusi ja hoiab huvi ülal hoolikalt läbitöötatud karakterite, veidrate olukordada ja maagilise üksikasjalikkusega esitatud tegevuspaikadega. Lapsi ei alahinnata, pigem kohtlevad autorid oma filmiga lapsi nagu täiskasvanuid ja täiskasvanuid nagu lapsi (Jaan Ruus).

Eesti Joonisfilmi tootmisvõimekus tugineb püsikoosseisulisel oskuskaadril – animaatoritel, puhtaksjoonistajatel, värvijatel ja 3D-animatsiooni spetsialistidel.
Stuudiol on lai kontaktvõrk siseriiklikus ja rahvusvahelises erialases ruumis. Osaletakse festivalide züriides,  töötubades, filmiturgudel. Korraldatakse piiriülest koostootmist. Eesti Kunstiakadeemia 2006. aastal käivitunud animatsiooni õppesuuna juhtivateks õppejõududeks on Joonisfilmi taustaga Priit Pärn ja Ülo Pikkov.
Filmi mõte tuleb autorilt, vorm erinevate kunstiliikide sulamist. Seega leiab Eesti Joonisfilmi filmides väljenduse ka eesti kaasaegse kunsti, kirjanduse, helikunsti ja teatri vaimne potentsiaal.